Hüppeliigese vigastus
Kategooriad
Kuidas füsioteraapia aitab?
Füsioteraapiast on abi samade piirkondade liigesliikuvuse piiratuse, lihasjõudluse languse puhul, operatsioonide eelselt ja nendest taastumisel. Füsioterapeut aitab leida lahenduse istuvast tööst tingitud vaevuste ja muude skeletilihassüsteemi probleemide korral.
Võimalusel võtta kaasa uuringute vastused. Harjutusi on mugavam teha sportlikus riietuses.
Üks sagedasemaid hüppeliigese vigastusi (ja üks sagedamini ette tulevaid vigastusi spordis üldse) on liigest ümbritsevate sidemete trauma. Eristada saab ülemist ja alumist hüppeliigest. Alumise hüppeliigese sidemed saab omakorda klassifitseerida mediaalseteks ehk sisemisteks ja lateraalseteks ehk välimisteks sidemeteks. Tihedamini esinebki just alumise hüppeliigese välisküljel asuvate sidemete vigastusi. Seda olukorras, kus jalalaba asetatakse maha inversioonasendis ehk sissepööratult. Traumaks on tavapäraselt liigese välja väänamise tagajärjel tekkinud sidemete venitus või raskemal juhul osaline või täielik rebend
Sümptomid
- Valu, eriti keharaskuse kandmisel jalale
- Tundlikkus
- Turse
- Verevalum
- Liigese liikuvuspiiratus
- Ebastabiilsuse tunne jalas
- Tuntav plaksu või raginat meenutav heli vigastuse hetkel
Põhjused
- Ebatasane pind
- Jala vale asend, jalg asetatakse maha sisse või välja pööratult
- Kukkumine
- Jalg jääb kuhugi kinni, näiteks kaasmängija jala alla
Riskifaktorid
-
Spordiala
Kõrgendatud riskiga on alad, mis nõuavad kiireid suunamuutusi ja hüppeid. Näitena võib välja tuua pallimängud, maastikujooksu, tennise - Ebatasane pind
-
Varasem hüppeliigese vigastus
Väga kõrge risk korduvaks traumaks. Umbkaudu 40% kogeb vigastust uuesti ja tekib oht kroonilise hüppeliigese ebastabiilsuse tekkeks -
Halb füüsiline vorm
Ennekõike ebapiisav jõud hüppe- ja puusaliigese lihastes ning häirunud tasakaal ja propriotseptsioon ehk süvatundlikkus (ehk võime tunnetada jäset seda vaatamata) -
Väsimus
Vigastused ilmnevad tihtipeale füüsilise tegevuse lõpus - Ülekaal
-
Vanus
Uuringud näitavad, et (esmakordseid) hüppeliigese traumasid esineb kõige enam vanusevahemikus 10-24 aastat - Jalats
Ennetus
- Korralik soojendus enne füüsilist pingutust
- Alajäseme- ja kehatüvelihaste (spordi)spetsiifiline treening
- Vajadusel liigse kehakaalu alandamine
- Varasemalt vigastatud liigest võiks alguses sporditeibi või ortoosiga/tugisidemega toetada, kuid eesmärgiks peaks olema järk-järguline lisatoetusest vabanemine
- Õige jalanõu valik. Jalanõu peaks ennekõike olema jalale paras ja mugav kanda
- Tähelepanu pööramine psühholoogilistele faktoritele
Ennetus on oluline nii esmakordse trauma kui ka korduva vigastuse vältimiseks (suurel osal
inimestest kipub vigastus korduma ja muutub krooniliseks).
Ravi on tavaliselt konservatiivne, vaid väga rasketel juhtudel kirurgiline. Suur rõhk terapeutilisel
harjutusel.
Viited
Firmast
Füsioteraapia Kliinik OÜ on 2011. aastal loodud ettevõte, mille spetsialistid on tunnustatud Eesti spordifüsioterapeudid.
Kliiniku spetsialistid aitavad leida lahenduse erinevatele skeletilihassüsteemi probleemidele, on selleks siis igapäevategevusi või sportimisharrastusi piirav valu, lihasjõudluse langus, liigesliikuvuse piiratus või muu probleem.
Praktikas on sagedasemad füsioterapeudi poole pöördumise põhjused lihaspinged, valulikkus alaselja ja kaela piirkonnas, samuti valulikud õla-ja põlveliigesed.
Kontakt
OÜ Füsioteraapia Kliinik
Registrikood: 12149635
Swedbank: EE082200221053152027
Tegevusluba: L06512
Kõik õigused kaitstud © Füsioteraapia Kliinik OÜ