Ülevaade
Luumurd on meditsiiniline seisund, mille korral luu järjepidevus katkeb osaliselt või täielikult. Luu murdub kaheks või enamaks osaks ja sellega alati kaasneb ümbritsevate pehmete kudede vigastus. Luumurd võib olla nihketa (nn mõra) või nihkega.
- Kinnise luumurru korral naha vigastusi ei ole, kuid tekib verevalum ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse.
- Lahtise luumurru korral on murru piirkonnas haav, kus võib näha vigastatuid luu struktuure, tekib väline verejooks.
- Stressmurdu ehk väsimusmurdu võib põhjustada ülekoormus. Korduv jooksmis-, hüppamis- või väänamiskoormus põhjustab luus algul mikroskoopilise murru, mis püüab ise paraneda. Kui liikumist ei lõpetata, suureneb murru piirkond ja murrujoone laienedes tekib täielik luumurd.
Sümptomid
Üldised luumurru sümptomid on:
- Tugev valu, mis süveneb liigutamisel ja avaldades survet vigastatud piirkonnale. Roiete murru korral võib valu süveneda sügaval sissehingamisel, köhimisel ja keha liigutamisel.
- Turse
- Verevalum vigastatud piirkonnas. Luumurru korral võib kuulda praksumist, luuotste krepitatsiooni, vigastutud koht deformeerub ja ei ole võimalik normaalselt jäset liigutada.
Põhjused
- Kõige sagedamini tekib luumurd välise jõu või löögi tagajärjel, näiteks kukkumisel, kontaktspordialadel kokkupõrke või sõidukiõnnetuse tagajärjel.
- Kõige enam vigastatakse kätt.
- Suurte luude vigastused tekivad tõsiste traumade tagajärjel näiteks spordivigastus, autoõnnetus, kukkumine kõrgelt jne.
- Luuvigastus võib tekkida ka ilma olulise traumata luutiheduse vähenemise ehk osteoporoosi tõttu.
- Rindkere trauma võib põhjustada roiete murru. Kõige levinum roiete vistustus on luumõra, kõige raskem on killuline roiete murd. Sel juhul võib murtud luu sakiline serv kahjustada suuri veresooni või siseorganeid näiteks kopsu.
- Stressimurru põhjuseks on ülekoormus.
Riskifaktorid
- Iga füüsiline tegevus, mis nõuab suurt jõudu, pingutust, kiirust, kõrgust võib põhjustada luutraumat.
- Kontaktspordialadel on suurem risk saada luumurd kui individuaalalal.
- Tööl ohutustehnika eiramise, ohtliku mootorsõiduki juhtimisstiili korral suureneb samuti õnnetuse risk.
- Luumurru risk suureneb vanusega.
- Stressmurru riskifaktoriks on intensiivne treeningkoormuse tõstmine. Istuva eluviisiga inimestel, kes alustavad järsku intensiivsete treeningutega, on samuti suur risk stressmurru tekkeks. Väljaspool sporti esineb stressimurd sagedamini osteoporoosi, diabeeti ja reumatoidartriiti põdevatel inimestel. Naistel on suurem risk stressmurru tekkeks kui meestel.
Ravivõimalused
Luumurdude korral on oluline varajane diagnoosimine ja raviga alustamine. Raviviis ja paranemisaeg sõltub murru iseloomust, vigastuse asukohast ja raskusastmest. Luumurdu ravitakse konservatiivsel meetodil vigastatud koha stabiliseerimisega näiteks kipslahase, kipssideme või tugisidemega. Oluline on puhkus suuremast koormusest, kuid füsioterapeudi abiga leiame alati sobiva treeningu taastusmisperioodil, kuna mõõdukas füüsiline koormus ja hea vereringe tagavad kiirema paranemisprotsessi. Kipslahast paigaldades on vahel oluline murd esmalt võimalikult hästi paika tõmmata või väänata, et normaliseerida luu ja liigespinna kuju ning asend.
Raskematel juhtudel vajab luumurd operatiivset ravi. Kipsi kandmise ajal võib tekkida rasukusi ringi liikumisega. Siiski soovitatakse jätkata igapäevaste tegevustega ning teha kergeid harjutusi vereringe ja ainevahetuse ergutamiseks. Passiivne olek võib pikendada paranemisaega. Füüsiline aktiivsus sõltub palju vigastatud piirkonnast ja raskusastmest. Vajadusel konsulteerige füsioterapeudiga individuaalse harjutusprogrammi koostamiseks. Oluline on ka valuravi.
Murtud roide korral võib valu takistada sügavat hingamist, mis omakorda võib põhjustada kopsutüsistusi (kopsupõletikku). Stressimurd paraneb üldiselt hästi, kui murru põhjustanud koormus pikemaks ajaks elimineerida. Noortematel sportlastel toimub paranemine kiiremini kui täisealistel või eakamatel tervisesportlastel.
Ennetus
Luumurdu ei saa alati ära hoida, kuna tegemist on tavaliselt õnnetustega. Küll aga on võimalik vähendada riski. Liikluses on õnnetuste vältimiseks oluline jälgida liikluseeskirju ja tööl ohutustehnika nõudeid. Luude tugevdamiseks tarbida kaltsiumirikast toitu ja harrastada tervisesporti. Stressmurde aitab ära hoida põhitreeningu ajutine asendamine muu treeningviisiga näiteks jooksja võib tegevuse muutmiseks ujuda või jalgrattaga sõita.