Ülevaade
Patellofemoraalne valusündroom ehk teisi sõnu jooksja põlv on kõhrehaigus, mis sageli ilmneb ülekoormuse tulemusena. Ta võib esineda nii mittesportivatel kui ka sporti harrastavatel inimestel eriti nendel aladel, mis nõuavad jooksmist või hüppamist. Sel juhul korduv stress põlvele ärritab põlvekedra seesmist pinda, tekitades valu. Sümptomid ilmnevad sageli üsna noorelt, koormus ei pruugi olla eriti suur. Oluline on teada, et kudede koormustaluvust võivad vähendada näiteks magamatus, vaimsed pinged ja stress.
Sümptomid
Inimene kaebab põlve eesosas difuusset põletavat valu, mis lokaliseerub põlve esiosas, põlvekedra ülaservas või selle taga. Sageli on raske hoida põlve painutatuna või istuda kaua aega, jalad painutatud. Valu süveneb füüsilisel koormusel näiteks jooksmisel ja hüppamisel, liikumisel trepist alla, kükitamisel või põlvitamisel, pikaajalisel istumisel kõverdatud põlvedega. Võib tekkida põlve ragisemine, eriti pärast puhkust liikuma hakates või trepist käimisel, kükitamisel või püsti tõustes.
Põhjused
- Ülekoormus. Korduv stress põlvele ärritab põlvekedra seesmist pinda, tekitades valu.
- Lihastasakaaluhäire või lihasnõrkus. Põlve või puusa ümber olevad lihased peavad tagama
liikumise ajal põlve stabiilsust ja ka põlvekedra püsimist omas kanalis. Põlvekedra
liikumistrajektoori häirumine võib põhjustada põlvekerda kõhre pehmenemist. Näiteks põlve
sissepoole liikumine küki ajal võib põhjustada patellofemoraalset valusündroomi.
Sportlastel võib patellofemoraalne rõhk olla suur lihaste hüpertroofia ja suhtelise jäikuse
tõttu. - Sageli on patellofemoraalse valusündroomi põhjuseks põlve ja põlvekedra trauma, mille
tulemusena toimub põlvekedra nihkumine väärasendisse ja surve. - Kirurgiline sekkumine nagu põlve eesmise ristatisideme rekonstruktsioon oma põlvekedra
kõõlusega võib samuti suurendada patellofemoraalse valusündroomi riski.
Riskifaktorid
- Vanus – Patellofemoraalne valusündroom esineb sagedamini noortel ja keskeas inimestel. Eakate inimeste põlveprobleemid on sagedamini seotud artrootiliste muutustega.
- Sugu – Naistel on kaks korda suurem tõenäosus patellofemoraalse valu sündroomile kui meestel. See võib olla seotud vaagna anatoomilisese kujuga. Naiste laiem vaagen mõjutab põlve kohal ristuvate luude kaldenurka.
- Spordiala – Jooksmist ja hüppamist nõudvad spordialad võivad põhjustada põlvedele lisapinget, eriti treeningkoormuse äkilisel tõstmisel.
Ravi ja ennetus
Koormuse alandamine ja külma kasutamine(kui see annab valuvaigistava efekti) aitavad leevendada esmaseid sümptomeid. Kaebuste püsimisel on oluline õigeaegne diagnoosimine ja füsioterapeutiline sekkumine. Patellofemoraalse valusündroomi konservatiivne ravi on suunatud leitud biomehhaniliste kõrvalekallate võimalustekohasele korrigeerimisele, lihastasakaalu taastamisele, põlvekedra mobiliseerimisele, liikuvusulatuse parandamisele.
- Lihaste tugevdamine – Tugevad reie nelipealiased ja puusa abduktorid aitavad hoida põlve stabiilsena füüsilise aktiivsuse ajal. Samuti võiks teraputiline harjutuskava sisaldada nelipealihase venitusi ja põlveliigese valuvaba liikuvust suurendavaid harjutusi.
- Treeningu- ja võistlustehnika korrigeemine eriti jooksmist, hüppamist ja suunamuutusi nõudvate alade puhul. Oluline treenida tugevamaks tuharalihased ja puusa välisrotaatorid, et vältida põlve sissepoole vajumist füüsilisel tegevusel. See aitab püsida põlvekedral omas
kanalis ja säilitada õiget liikumistrajektoori. Noore kasvava sportlase puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata õigele treeningu- ja võistlustehnikale ning lihaste tugevdamisele, mõõdukale koormuse doseerimisele. - Kehakaalu säilitamine ja vajadusel vähendamine – Ülekaalulisuse korral suureneb surve põlveliigestele.
- Dünaamilised soojendusharjutused enne iga treeningut.
- Venitusharjutused lihastasakaalu säilitamiseks ja painduvuse suurendamiseks.
- Treeningkoormuse järk-järguline tõstmine.
Viited
Sakari Orava. Spordivigastused. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014.