Põlvemenisk kujutab endast kiulist kõhremassi, mis moodustab reie- ja sääreluu vahele nö “padja”, mille ülesandeks on põlveliigese stabiliseerimine ja sellele langeva koormuse jaotamine. Meniski saab jaotada lateraalseks ehk välimiseks ja mediaalseks ehk sisemiseks pooleks. Vigastusi esineb rohkem viimati nimetatus
Sümptomid
- Pauku/plaksu meenutav heli vigastuse hetkel
- Paistetus
- Kangustunne
- Valu
- Liikuvuspiiratus liigeses, eriti jalga põlvest sirutades
- Tunne, et põlv on “lukus”
- Ebastabiilsus, tunne, et jalga “läheb alt ära”
Põhjused
Tavaliselt on põhjuseks tegevus, mis tekitab põlves rotatsioon- ehk pöördeliigutuse.
Riskifaktorid
- Spordiala
Kõrgem risk aladel, mis hõlmavad endas kiireid pöördeid, suunamuutusi. Sellisteks aladeks on näiteks jalgpall, korvpall, tennis - Tegevused, mis hõlmavad endas rohket põlvitamist/kükitamist, treppide kasutamist
- Vanus
Vanusega kaasnevad degeneratiivsed muutused põlveliigeses suurendavad vigastusriski - Sugu
On leitud, et meestel on suurem risk vanusega seotud meniskivigastuste tekkeks - Ülekaal
Uuringute põhjal võib liigne kehakaal suurendada degeneratiivsetest muutustest tingitud meniskivigastuste riski - Liigeste hüpermobiilsus ehk üleliikuvus
- Varasem trauma põlveliigese piirkonnas
NB! Meniskivigastus ise on riskifaktoriks osteoartriidi tekkeks
Ennetus
- Alajäseme- ja kehatüvelihaste treening läbi (spordi)spetsiifiliste harjutuste
Ravi on tihtipeale kirurgiline, kuna meniskis on suhteliselt halb verevarustus. Konservatiivset lähenemist soovitatakse ennekõike kesk- ja vanemaealistele patsientidele. Siinkohal tuleb ära märkida, et väiksemate vigastuste puhul, on täielik paranemine võimalik vaid konservatiivset ravi kasutades kõigis vanusegruppides. Samuti peaks konservatiivne taastusravi kirurgilise lähenemise puhul operatsioonile nii eelnema kui ka järgnema.